Tallinna vanalinna külastamine

Tere! Meil on väga suur au teie ühe päeva sisustada oma ajalooliste vaatamisväärsustega siin võimsas vanalinnas. Ma loodan, et see pakub teile huvi ja te tulete oma emade ja  isadega veelkord neid kohti vaatama.

         

1)10:00 - 10:30

 Esiteks sooviksime Teid viia jalutama  Eppingi torni.

Eppingi torn  sai oma nime Tideman Eppinci järgi. Torn rajati 1370. aastapaiku ning siis nimetati seda torniks Oleviste pastoraadi taga. Huvilistel on võimalik selga proovida  keskaegseid soomusrüüsid ning käsitseda relvamakette. Näha pakutakse ka keskaegset käsitööd. 

   

2)10:40 -11:10

Siis soovime Teid viia tutvuma Suure Rannavärava-ga ja Paks-u Margareeta-ga.
 

Suur Rannavärav on ehitatud Tallinna linnamüüriga samal ajal, 14.sajandil. Paarsada aastat hiljem, 1518. aastal, püstitati värava kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta, üks varasemaid rannakaitse ehitisi Eestis. Selles omapärases ümaras ehitise seintes on 155 laskeava ning selle läbimõõt on linnamüüri torni kohta suur, nimelt 25 meetrit. Oma nime on Paks Margareeta saanud tõenäoliselt kuju järgi, on ta ju kõige tüsedam torn linnamüüris. Torn on olnud kasutusel laskemoona- ja relvalaona ning vanglana. Praegu asub hoones Eesti Meremuuseum. Katusel asuvalt vaateplatvormilt avaneb avar vaade vanalinnale ja Tallinna lahele. Rannavärav avab sissepääsu vanalinna pikimale tänavale, Pikale tänavale. Paksu Margareeta kohta räägitakse mitmeid toredaid lugusid. Tallinna rae dokumentidest leiab kinnitust üks lausa uskumatuna tunduv seik 16.sajandi keskpaigast. Nimelt olla Tallinna saabunud köietantsijad Itaaliast, kes pannud ühe otsa köiest Oleviste kiriku külge ja teise sadamasse, mis oli tol ajal Paksu Margareeta juures, ning kõndinud mööda seda köit alla. Kujutlegem!

3)11:20 - 11:40

Siis soovime Teile väga näidata Mustpeade maja.

Tallinna Mustpeade Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, ilmselt loodi see 14. sajandil. Keskaegse gildi nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes oli mustanahaline, ning kelle kujutis on vennaskonnavapimärgiks. Ühendus ostis Pika tänava maja 16. sajandi esimesel poolel ning teostas seal olulise tähtsusega ümberehitusi. Mustpead osutasid maja tolleaegse renoveerimisega Tallinna linnale suure teene – see maja on siiani jäänud pealinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Neid teati ja tunti kui linna eliiti ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukusega, vaid ka rüütellike kommetega ning isikliku vaprusega. Hoone jäi vennaskonna(hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. Väga hea akustikaga saalis korraldatakse tänaseni kontserte ning mitmeid teisi üritusi.

4)11:50 -12:20
Jalutame koos Teiega Katariina Käigus.

Katariina kirik, mis käigule nime on andnud, ehitati siia arvatavasti juba rohkem kui 700 aastat tagasi, mil selles paigas asus dominiiklast Katariina klooster. Kirik on säilinud vaid osaliselt ning seda saab näha käigu põhjaosas. Unikaalseks vaatamisväärsuseks on kiriku lõunaseinal eksponeeritud hauaplaadid, mis pärinevad 14.–15. sajandist. Käigu lõunaserva ääristavad peamiselt 15.-17. sajandist pärit elamud. Katariina käigu õu on üks huvitavamaid Tallinna vanalinnas. Jalutada saab Vene tänavalt otse Müürivahe tänavale. Keskaegse miljöö säilitanud tänavake on töökohaks Katariina Gildi kuuluvatele nais-kunstnikele, siin paikneb seitse ateljeed. Avatud käsitöökodades saab sisseastuja näha näiteks keraamika valmistamist, klaasipuhumist, kübaravalmistamist jne.

5)12:25 -12:40

Viime teid vaatama Viru  väravat.

Viru väravad püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil. Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis kahjuks lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad, mis rekonstrueeriti mitmes osas: 1980. aasta Olümpiamängudeks ja 2003.aasta Vanalinna päevade ajal. Kaupluste- ja restoraniderohke Viru tänav on kujunenud rahvarohkeimaks jalakäijate tänavaks vanalinnas.

6)12:50 - 13:10

Viime teid vaatama Raekoja platsi.

Raekoja platsi on ajast aega kasutatud kauplemise ja peo platsina. Praegu sagib siin enim külastajaid suvisel turismihooajal. Traditsiooniliselt toimuvad igal aastal juunis vanalinnapäevad, juulis keskaja päevad. Melu hoiavad üleval välikohvikud, laadad ning vabaõhu kontsertid. Talvisel ajal on Raekoja platsil eriline roll jõulu ajal. Üha enam kogub populaarsust ka talvine jõuluturg, oluline sündmus on Raekojast linnapea poolt jõulurahu väljakuulutamine. Jõulude tähistamine platsil on väga vana traditsioon. Esimestest jõulupidustustest on andmed juba aastast 1441, mil Mustpeade vennaskonna liikmed asetasid siia esimese jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linna jõulupuuga Euroopas. Platsi kõige tähtsaim maja, Raekoja hoone, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404. Linnavõim töötas seal 1970. aastani. Hoolimata sellest, et võim on praeguseks platsilt lahkunud, on see jäänud oluliseks traditsioonide kandjaks ning kokkusaamiskohaks nii linlasele kui ka linnakülalisele.

7)13:20 -14:00

Lõpetuseks viime teid Toompea Lossi vaatama.

Toompea ajalugu on Eestimaa valitsejate ja võimu lugu. Iga valitseja on ehitanud ja kindlustanud seda paika oma vajaduste ja maitse järgi. Hoone arhitektuuris leiab kolm ajastut. Võimas läänemüür ja tornid, neist tuntuim 14. sajandil ehitatud Pikk Hermann, on ehitatud ajal, mil Toompeal asus keskaegne ordulinnus. Lossi platsilt paistab hoone, mis kuulus veneaegsele kubermanguvalitsusele. Kompleksi sisemusse on peidetud ekspressionistlik Riigikogu hoone, mis oli esimese Eesti Vabariigi üks silmapaistvamaid ehitisi. Majas töötab Eesti Vabariigi Riigikogu. 48-meetrise Pika Hermanni tornis lehvib sinimustvalge lipp, iseseisva Eesti riigi sümbol.

Me tõesti loodame, et te tulete Tallinna vanalinna veelkord külastama.

Kasutatud allikad:

  http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/az#!p_174826