5. ülesanne

Ekskursioon Tallinna vanalinnas

10.00 – kogunemine Raekoja platsil

Raekoja plats on väljak vanalinna keskel, kus asub raekoda. Sinna suunduvad kõik vanalinna peatänavad ning see on olnud keskaegse linna keskpunkt, kus toimusid linna tähtsamad sündmused: kauplemine, karistamine, rändmuusikute esinemine. 

 

10.15 - Raekoja külastamine. See on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne gooti stiilis raekoda, mille ehitamine algas 13. sajandil, hoone valmis praegusel kujul 1404. aastal. 

 

11.00 – NUKU muuseumi külastamine (Lai tn 1)

Muuseumis tutvume suurima Eesti nukutetri ajaloole pühendatud nukuväljapanekuga. Väga huvitav on eri teatrinukutüüpe esitlev tuba, kus läbipaistvates silindrites on näha siluett-, varju-, varras-, marionett-, käpik- ja tagantjuhitavad nukud. Iga silindri kõrval on  infoekraanid, kust saab lugeda infot iga väljapandud nuku kohta ning mis kõige põnevam – panna ekraanipuudutusega nukud liigutama ja õppida seeläbi tundma eri nukuliikide liikumisemehhanisme. 

11.45 – Niguliste muuseumi külastamine (Niguliste tn 3)

Muuseumis vaatame Bernt Notke maali ”Surmatanst” ning käime Hõbedakambris. Hõbedakambris on välja pandud paremik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust. Ekspositsioon jaguneb kolmeks: kirikuhõbe, Mustpeade vennaskonna ning gildide-tsunftide hõbe. Vaid üksikutes Euroopa linnades on säilinud nii palju gildide ja vennaskondade hõbedat kui Tallinnas.

12.15 – Kiek in de Kök´i külastamine (Komandandi 2)

Püsiekspositsioonil  „Ajarännak. Tallinn 1219-2219” tutvume Tallinna tekkimise ja kujunemise, linna kaitserajatiste ajaloo ja tähtsamate sõjaliste sündmustega.

 

13.00-14.00 – lõuna (nt Kiek in de Kök´i või Neitsitorni kohvikus)

14.05 – Aleksander Nevski katedraaliga tutvumine

Tegemist on väga uhke õigeusu kirikuga, mis oli ehitatud Eestimaa kubermangu kuberner Sergei Šahhovskoi algatusel Toompea lossi vastu. Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel.

 

14.20 – Toompea lossi külastamine

Toompea ajalugu on Eestimaa valitsejate ja võimu lugu. Iga valitseja on ehitanud ja kindlustanud seda paika oma vajaduste ja maitse järgi. Hoone arhitektuuris leiab kolm ajastut.

 

Edasi suundume Pika tänavale, kus asub mitu vanalinna vaatamisväärsust.

15.30 – Ajaloomuuseumi külastamine Suurgildi hoones (Pikk tn 17)

Suurgild oli Tallinna suurkapmehi ühendanud ühing. Nüüd asub selles hoones Ajaloomuuseum, kus vaatame püsinäitust „VISA HING. 11 000 aastat Eesti ajalugu“, mis aitab mõista siin elanud inimeste erakordsust ning tutvustab neid enim mõjutanud ajaloosündmusi.

16.00 – Mustpeade majaga tutvumine (Pikk tn 26)

Selle maja ajalugu on ka seotud kaupmeestega. See ühendas vallalisi kaupmehi. Tänapäeval kasutatakse seda kultuurikeskusena.

 

Mööda Pika tänavat läheme Paksu Margareeta ja Suure Rannavärava poole.

16.15- Paks Margareeta (Meremuuseumi) külastamine (Pikk tn 70)

Suur Rannavärav on ehitatud Tallinna linnamüüriga samal ajal, 14.sajandil. Paarsada aastat hiljem, 1518. aastal, püstitati värava kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta, üks varasemaid rannakaitse ehitisi Eestis, kus praegu tegutseb Meremuuseum. Muuseumi väljapanekus on suur laevamudelite kogu ning neljal korrusel antakse ülevaade Eesti merenduse ajaloost.

 

17.00 – ekskursiooni lõpetamine.

4. ülesanne

Henri Raagmetsa intervjuu. Intervjueeritav - pereisa Fred Raagmets.

Kus asusid kõige populaarsemad poed, kus asju müüdi? Milliseid asju sai poest osta?

ABC-d, turg, Tallinna kaubamaja. Sai osta erinevaid toidu- ja tööstuskaupu.

Mis riideid müüdi poodides? Mis oli moes? Kas õpilased kandsid kooliriietust?

Koolis oli ühine koolivorm. Pärast kooli kandsime seda, mida oli võimalik kaubandusvõrgust läbi vanemate tutvuste saada. Kellel polnud tutvusi, kandisid seda, mis poes müügil oli.

Kuidas sai vaba aega veeta?

Vaba aja veetmiseks olid erinevad trennid, huvialaringid, kinod.

Kas kinosid oli palju? Milliseid filme seal näidati?

Tallinnas oli umbes kümmekond kino, kus näidati enamasti kommunistliku propaganda filme. Harva oli võimalik näha ka lääne filme, samuti India filme.

Millist tehnikat kasutati peredes? Kas sellel ajal oli arvuteid, televiisoreid, telefone palju?

Arvuteid ei olnud üldse, telefonid olid vähestel-peamiselt kommunistliku võimu pooldajatel.Telefoni saamiseks olid minu vanaisa ja vanaema telefoni järjekorras 25 aastat. Said nad alles selle Eesti Vabariigi alguses. Kodumasinatest oli pesumasin, triikraud, televiisor, raadio, kassetmakk või lintmakk, nn mugavustega korteris suur elektripliit.

Kui palju autosid oli? Millised autod olid levinud?

Olid levinud nõukogude päritoluga masinad. Moskivitšid, Volgad, Ladad jne.

Milline ühistransport oli levinud? Kas busse, trolle, tramme oli? Kui oli, siis palju pilet maksis?

Jah, oli küll. 5 kopikat oli bussi, trolli, trammi ühine pilet. Alguses oli buss 5, tramm 3, troll 4 kopikat.

Kuidas nägi välja meie linn, tänavad, hooned?

Enne olümpiat oli Tallinn väga räämas. 1980- ndaks tehti Tallinn korda.

Mis on muutunud linnailmes?

Juurde on tulnud klaas-metall hooneid. Lõhutud on palju ebaväärtuslikke hooneid ja selle asemele on ehitatud tarbetuid büroopindasi.

Mida ja kuidas õpetati koolides?

Õpetati samasuguseid aineid, mis praegugi, välja arvatud usuõpetus. Õpetati vastavalt kommunistliku partei juhistele. Kahju, et ka praegu eesti koolides eksisteerivad kommunistliku mentaliteediga õpetajad.

3. ülesanne - Tallinna muuseumid

View Tallinna muuseumid in a larger map

2. ülesanne

Essee

Pronksiöö Tallinnas

Viimaste aastate Tallinnas toimunud sündmuste seast valin ühe, mis toimus 27. aprillil 2007. aastal. See on pronksiöö. See sündmus toimus sellepärast, et Eesti valitsus soovis teisaldada pronkssõdurit ehk teise maailmasõja ajal langenud sõjaväelaste mälestuseks rajatud monumenti koos säilmetega sõjaväekalmistule. Venemaa propaganda aga kajastas seda, kui langenud sõduri au rüvetamist ja Eesti valitsuse soovi taastada fašism Eestis. See tekitas rahutusi, vägivallatsemist Tallinna kesklinnas, näiteks valati värviga üle A.H. Tammsaare mälestusmärk, peksti sisse Estonia teatri, Kunstiakadeemia ja teiste asutuste aknaid.

Minu arvates oli ausamba teisaldamine õige, kuna tegemist oli haua tähisega ning selle koht on surnuaial, kus see praegugi asub. Ka ei ole normaalne, et mälestussamba teisaldamise pärast tuleb rahvas tänavatele vägivallatsema. Sellega näitab ta küll rahulolematust, aga ka lugupidamatust oma riigi ja ajalooliste väärtuste vastu. See sündmus tekitas pingeid venelaste ja eestlaste vahel. Kuid sellel sündmusel oli ka positiivne külg, see et Eesti riik läbi politsei ja muude jõustruktuuride suutsid hoida seda mässu kontrolli all. Ja ma loodan, et selliseid sündmusi enam ei kordu.

Kasutatud allikad

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Tallinn_Bronze_Soldier_-_Protests_-_26_April_2007_day_-_017.jpg

http://et.wikipedia.org/wiki/Pronkss%C3%B5dur

1. ülesanne

Tallinna linnamüüri tornid from maolenhenri

Tere


Mina olen Henri Raagmets. Mina teen seda projekti üksi . Ma käin Tallinna Laagna Gümnaasiumis 5b klassis.Ma olen huvitatud sellepärast , sest  ajalugu on põnev ja kui isegi ei võida seda konkurssi siis oled sa saanud väga palju uusi teadmisi ajaloo kohta .