Tallinna vanalinna külastamine

Tere! Meil on väga suur au teie ühe päeva sisustada oma ajalooliste vaatamisväärsustega siin võimsas vanalinnas. Ma loodan, et see pakub teile huvi ja te tulete oma emade ja  isadega veelkord neid kohti vaatama.

         

1)10:00 - 10:30

 Esiteks sooviksime Teid viia jalutama  Eppingi torni.

Eppingi torn  sai oma nime Tideman Eppinci järgi. Torn rajati 1370. aastapaiku ning siis nimetati seda torniks Oleviste pastoraadi taga. Huvilistel on võimalik selga proovida  keskaegseid soomusrüüsid ning käsitseda relvamakette. Näha pakutakse ka keskaegset käsitööd. 

   

2)10:40 -11:10

Siis soovime Teid viia tutvuma Suure Rannavärava-ga ja Paks-u Margareeta-ga.
 

Suur Rannavärav on ehitatud Tallinna linnamüüriga samal ajal, 14.sajandil. Paarsada aastat hiljem, 1518. aastal, püstitati värava kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta, üks varasemaid rannakaitse ehitisi Eestis. Selles omapärases ümaras ehitise seintes on 155 laskeava ning selle läbimõõt on linnamüüri torni kohta suur, nimelt 25 meetrit. Oma nime on Paks Margareeta saanud tõenäoliselt kuju järgi, on ta ju kõige tüsedam torn linnamüüris. Torn on olnud kasutusel laskemoona- ja relvalaona ning vanglana. Praegu asub hoones Eesti Meremuuseum. Katusel asuvalt vaateplatvormilt avaneb avar vaade vanalinnale ja Tallinna lahele. Rannavärav avab sissepääsu vanalinna pikimale tänavale, Pikale tänavale. Paksu Margareeta kohta räägitakse mitmeid toredaid lugusid. Tallinna rae dokumentidest leiab kinnitust üks lausa uskumatuna tunduv seik 16.sajandi keskpaigast. Nimelt olla Tallinna saabunud köietantsijad Itaaliast, kes pannud ühe otsa köiest Oleviste kiriku külge ja teise sadamasse, mis oli tol ajal Paksu Margareeta juures, ning kõndinud mööda seda köit alla. Kujutlegem!

3)11:20 - 11:40

Siis soovime Teile väga näidata Mustpeade maja.

Tallinna Mustpeade Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, ilmselt loodi see 14. sajandil. Keskaegse gildi nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes oli mustanahaline, ning kelle kujutis on vennaskonnavapimärgiks. Ühendus ostis Pika tänava maja 16. sajandi esimesel poolel ning teostas seal olulise tähtsusega ümberehitusi. Mustpead osutasid maja tolleaegse renoveerimisega Tallinna linnale suure teene – see maja on siiani jäänud pealinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Neid teati ja tunti kui linna eliiti ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukusega, vaid ka rüütellike kommetega ning isikliku vaprusega. Hoone jäi vennaskonna(hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. Väga hea akustikaga saalis korraldatakse tänaseni kontserte ning mitmeid teisi üritusi.

4)11:50 -12:20
Jalutame koos Teiega Katariina Käigus.

Katariina kirik, mis käigule nime on andnud, ehitati siia arvatavasti juba rohkem kui 700 aastat tagasi, mil selles paigas asus dominiiklast Katariina klooster. Kirik on säilinud vaid osaliselt ning seda saab näha käigu põhjaosas. Unikaalseks vaatamisväärsuseks on kiriku lõunaseinal eksponeeritud hauaplaadid, mis pärinevad 14.–15. sajandist. Käigu lõunaserva ääristavad peamiselt 15.-17. sajandist pärit elamud. Katariina käigu õu on üks huvitavamaid Tallinna vanalinnas. Jalutada saab Vene tänavalt otse Müürivahe tänavale. Keskaegse miljöö säilitanud tänavake on töökohaks Katariina Gildi kuuluvatele nais-kunstnikele, siin paikneb seitse ateljeed. Avatud käsitöökodades saab sisseastuja näha näiteks keraamika valmistamist, klaasipuhumist, kübaravalmistamist jne.

5)12:25 -12:40

Viime teid vaatama Viru  väravat.

Viru väravad püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil. Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis kahjuks lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad, mis rekonstrueeriti mitmes osas: 1980. aasta Olümpiamängudeks ja 2003.aasta Vanalinna päevade ajal. Kaupluste- ja restoraniderohke Viru tänav on kujunenud rahvarohkeimaks jalakäijate tänavaks vanalinnas.

6)12:50 - 13:10

Viime teid vaatama Raekoja platsi.

Raekoja platsi on ajast aega kasutatud kauplemise ja peo platsina. Praegu sagib siin enim külastajaid suvisel turismihooajal. Traditsiooniliselt toimuvad igal aastal juunis vanalinnapäevad, juulis keskaja päevad. Melu hoiavad üleval välikohvikud, laadad ning vabaõhu kontsertid. Talvisel ajal on Raekoja platsil eriline roll jõulu ajal. Üha enam kogub populaarsust ka talvine jõuluturg, oluline sündmus on Raekojast linnapea poolt jõulurahu väljakuulutamine. Jõulude tähistamine platsil on väga vana traditsioon. Esimestest jõulupidustustest on andmed juba aastast 1441, mil Mustpeade vennaskonna liikmed asetasid siia esimese jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linna jõulupuuga Euroopas. Platsi kõige tähtsaim maja, Raekoja hoone, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404. Linnavõim töötas seal 1970. aastani. Hoolimata sellest, et võim on praeguseks platsilt lahkunud, on see jäänud oluliseks traditsioonide kandjaks ning kokkusaamiskohaks nii linlasele kui ka linnakülalisele.

7)13:20 -14:00

Lõpetuseks viime teid Toompea Lossi vaatama.

Toompea ajalugu on Eestimaa valitsejate ja võimu lugu. Iga valitseja on ehitanud ja kindlustanud seda paika oma vajaduste ja maitse järgi. Hoone arhitektuuris leiab kolm ajastut. Võimas läänemüür ja tornid, neist tuntuim 14. sajandil ehitatud Pikk Hermann, on ehitatud ajal, mil Toompeal asus keskaegne ordulinnus. Lossi platsilt paistab hoone, mis kuulus veneaegsele kubermanguvalitsusele. Kompleksi sisemusse on peidetud ekspressionistlik Riigikogu hoone, mis oli esimese Eesti Vabariigi üks silmapaistvamaid ehitisi. Majas töötab Eesti Vabariigi Riigikogu. 48-meetrise Pika Hermanni tornis lehvib sinimustvalge lipp, iseseisva Eesti riigi sümbol.

Me tõesti loodame, et te tulete Tallinna vanalinna veelkord külastama.

Kasutatud allikad:

  http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/az#!p_174826

4. ülesanne

Intervjueerisin oma vanavanaema Hildat, kes on 79 aastat vana, et teada saada, kuidas elati Tallinnas ja Tallinna ümbruses  ENSV algusaastatel Teise maailmasõja ajal.

Kas sul oli sõja ajal lihtne elu?

Tol ajal polnud kellegil lihtne elu. Kogu aeg pidi vaatama, kui sa kõndisid ringi, et sind kuskil nurga taga ära ei tapeta ega läbi peksta. Linnas käsime vähe ja kui käisime, siis igaks juhuks käitusime korralikult ja hoolikalt.

Kuidas oli võimalik sõja ajal süüa osta ja maal ringi käia?

Süüa meie pere ei ostnud, tegelesime põlluharimisega ning kõik söögiks vajalikku kasvatasime me ise, nagu näiteks kartulit, vilja jne.

Kas tol ajal oli alati söök laual olemas ja mis?

Söök oli alati laual, kuid vahest oli erand, kui sai ainult paljast kartulit ja leiba.

Mis oli kõige õudsam asi, mis sinuga sõja ajal juhtus?

Kõike ma täpselt ei  mäleta, sest olin siis alles väikene laps, aga ühte ma mäletan. Siis kui tankid ja sõjavarustusega autod mööda sõitsid, jooksime meie koos oma perega oma enda põllumaale heinakuhjade alla. Kui nad olid ära läinud, siis tulemus oli selline: mõned kanad oli tapetud, elamisest võeti ära kõik, mis väärtuslik oli (õnneks ei olnud meil eriti midagi võtta, sest olime nii vaesed).

Mis tööd tegid sina sõja ajal?

Kuna ma olin veel väike, ei pandud mind kuni seitsme aastani tööle ehk seni, kuni ma kooli läksin. Niisiis seitsmeaastaselt läksin ma rikkaste tallu tööle loomi karjatama ja minu palk oli hernaterad ja kõik muu võimalik, mida söögiks vaja oli. Ja seda tööd tegin ma iga suvi enda kooli rahaks, et saaks riideid ja jalanõusid.

Milline nägi välja laste ja naiste riietus?

Inimesed kandsid seda, mis oli. Ja keegi ei vaadanud sind imelikult, kui sul ei olnud uhkeid riideid seljas nagu tänapäeval. Tavaliselt kandsid vaesed lihtsaid riideid, sest teha oli palju tööd. Ainult pühapäeval olid veidi heledamad ja ilusamad riided seljas. Lapsed kandsid riideid, mida oli lihtne puhtaks pesta, sest meil ei olnud väga palju riideid.

Milline välimus oli linnal sõja ajal (kas igal pool puhas või oli igal pool prügi hunnikud)?

Sel ajal oli selline, et igaüks hoolitses oma maa eest ise, aga kokkuvõtteks oli kõik hästi puhas ja korralik, vähemalt maal. Linnas nii väga korras ei olnud, majad olid natuke lagunenud ja vanad.

Kas tol ajal võis eesti keeles rääkida?

Kodus, koolis ja maal rääkisime ikka eesti keeles, kuid koolis õpetati ka saksa keelt.

Mida sa veel huvitavat mäletad sellest ajast?

Kord kui ma ostsin endale ühe kauni öösärgi ja läksin umbes nädala pärast bussi peale, siis nägin ühte inimest, kellel oli täpselt samasugune öösärk seljas, ta läks sellega teiste sõbrannadega kuskile peole.

Millised olid su kokkupuuted venelastega?
Kui ma juba vanem olin ja õmblejana töötasin, pidin ma õpetama kahte noort venelast, kes ei osanud sõnagi eesti keelt. Kui ülemus kohale tuli ja ütles, et selles kohas tuleb eesti keelt rääkida, kui siin tööl tahate käia. Ja noored preilid vastasid puhtas vene keeles ''Meie oleme palju rohkem eestlased kui teie,,.

3. ülesanne

Väikesed soovitused, kuhu minna Tallinna vaatamisväärsuseid vaatama. Liiguta kaarti, tee väiksemaks-suuremaks.



View Tallinna vaatamisväärsused in a larger map

Eestimaa laul from Birgitolen

1. ülesanne

Tallinna vaatamisväärsused from liisbethpendla

TERVITUS

TERE! 

 

Meie rühma nimi on TEEMANT ja selles rühmas osaleb Tallinna Laagna Gümnaasiumi 5b klassi kaks tüdrukut:   Liis-Beth Pendla ja  Birgit Plaado.

Me soovisime sellest konkursist osa võtta, sest:   

                        

1. Meile meeldib avastada uusi ajaloolisi paiku ja saada rohkem teada kõigest sellest,  mis on meie ümber.      

2. Tunda rõõmu ülesannetest ja nende täitmisest.                            

3. MEILE MEELDIB AJALUGU!                                                     

Enda rühma nimeks valisime TEEMANT, sest teemant on ilus, kaunis, väärtuslik ja tugev.